HÜLGAMISTUNNE/ HÜLGAMISHAAV mis see on ja kust ta tuleb? 🤔
Hülgamistunne /hülgamishaav ( võib ka nimetada armastusest ilma jäämine või sellest ilma jäämise hirm) on siis üks baastraumadest meie hinges millega tänapäeval paljud tegelevad.
Lühidalt öeldes on see hirm hülgamise ees, armastusest ilma jäämise ees, armastuse eest põgenemine.
Paljud ei teadvusta seda tunnet/haava endas ega tervenda seda osa endas teadlikult- kuid see on võimalik, teadlikult tervendades seda tunnet/haava endas muutub su elu palju ilusamaks, paremaks, turvalisemaks, hirmu vabaks ja meie suhted muutuvad harmoonilisemaks!
Hülgamistunne /hülgamishaav tekib meile lapsepõlvest :
– paljudel lastel tekib see haav juba sündimisel kui neid emast eraldatakse
– tekib kui lapsena koged lapsevanemaga (ema-isaga) liiga vähest lähedust, emotsionaalset sidet või üldse selle puudumine.
Kui lapse vanem (ema-isa) ei suuda füüsiliselt või vaimselt lapse jaoks olemas olla, kinnistub lapse alateadvusesse tunne: olla hüljatud või ära tõugatud tunne.
Sünnitusel ära võetud lapse alateadvusesse kinnistub tunne kus ulatab armastuse järele kuid see eemaldatakse ehk siis see oli oht ja tuleb põgeneda!
Sellest tundest /haavast saadud hirmust hüljatud saada hakkab lapse aju alateadlikult välja töötama endas erinevaid kaitse mustreid / käitumismustreid, mis hakkavad teda selle valu eest (ohu) eest tulevikus kaitsma.
Täiskasvanuna hakkame käituma siis järgmiselt:
– endale teadvustamata käib lähenen – kaugenen mäng
(Kord lasen ligi – kord ei lase ligi alateadlik mäng. Näiteks kui tekib hetk, et keegi meile läheneb- tekib alateadvuses hetk mida kogesime varem (lapsena) ehk meie jaoks valu (ohtlik) hetk ja meie kehale tuttavalt käitumine on toimida nii nagu siis lükata inimene eemale- ehk põgeneda- ehk lõigata läbi see lähedus mis hakkab tekkima.)
– enda soovide mahasurumine, nende mitte väljendamine
– pidevalt teiste meelejärgi olemine
Enamus inimesi elab suletud südamega ja kui kaks inimest elavad koos (suletud südametega) nende suhe toimib ja ei ole midagi halvasti, sest nad mängivad mõlemad alateadlikult endale teadmata mängu lähenen- kaugenen-lähenen- kaugenen. Kui aga üks otsustab südame avada lööb see mängu segi ja tasakaalust välja ning väljendub avatud südamega isiku klammerdumisega teise isikusse ja ollakse kaassõltuvussuhetes. Ollakse siis ebatervetes suhetes, kus küll tuntakse ja tunne sees ütleb, et see ei ole õige – kuid hoitakse sellest suhtest kinni ega suudeta seda lõpetada kuna inimesel puudub kontroll olukorra üle.
Hülgamistunne /hülgamishaav ( võib ka nimetada armastusest ilma jäämine või sellest ilma jäämise hirm) on ka lähisuhtehirm:
– inimene ei julge ennast siduda, sest kardab hüljatud saada
– ei oska armastust vastu võtta ja tunneb, kuidas kaaslane mõjub talle lämmatavalt
– kui keegi temasse armub ja armastust välja näitab, on tema esimeseks reaktsiooniks (keha impulsiks) põgenemine, et mitte hüljatuks saada! Põgenemine on keha kaitse impulsiks mitte uuesti kogeda seda valu.
Hülgamistunne /hülgamishaav võib tekkida ka alles suuremas lapse eas kui ka täiskasvanuna, kuid lapsena on sellega raskem toime tulla kui täiskasvanuna!
Meis on kolm põhi ütlust: MINA OLEN….., MINA OLIN….., MINA TUNDSIN…….!
Lause MA OLEN HÜLJATUD!- on inimese uskumus, mis kestab!
Lause MINA TUNDSIN……..- ei tähenda kestvust /jäävust, vaid hetke, valitud emotsiooni kõikide teiste võimaluste hulgast!
Lause MINA OLIN…. – on otsus, mida inimene kannab, enesega kaasas ja ta loob aina uusi hetki /olukordi, et saada taas sellekohast kinnitust!
Lause MINA OLEN….. – tundub nii lõplik ja jääv!
Lapse maailma puruneb kui ta tajub end olevat see, kes ta on oma hirmus! MA OLEN HÜLJATUD! – Selle tundega üksi olemine, tundmine, väljendumine- laps ei tule sellega üksi toime, sest see on tema uskumus MINA OLEN! Lapsena ei tee me vahet mis on õige ja mis on vale – laps ise valib selle tunde kuid ta ei tea, et TEMA ISE ON OMA TUNDE AUTOR! Laps ei tea, et temal on õigus ise valida ja vahetada oma olemust!
Laps ei tea , et iseendalt võiks küsida: Miks ma valisin olla hüljatud? Mida see mulle annab? Mida hüljatud olemine tähendab ja kuidas see väljendub?
Täiskasvanuna ma võime seda uuesti kogeda ja tunda, kuid see tunne tuleb meile tegelikult juba sisse siiski lapsepõlvest!
Tihti tunneme hülgamistunnet /hülgamishaavaga seotud valu just, sellepärast uuesti ja uuesti oma elus, kuna me hülgame ise ennast!
Kas sa tead MIKS?
Sest need kes meid hülgavad – peegeldavad meile meid iseennast – kuidas me ise hülgame oma isiksust ja eneseteostust. See valu tuleb sinu ellu uuesti, et mõistaksid ja tahab näitab sulle:
– , et sa hülgad iseennast!
– või siis “hülgad” teisi inimesi.
Hülgamistunde /hülgamishaava all kannatavad inimesed paljudel juhtudel astuvad juba suhtesse hirmuga / kartusega, et teine inimene võib neist loobuda või hüljata. See hirm muudab nad kontrollivaks, ahvistavaks ja usaldamise probleeme ( nad ei suuda usaldada teisi.). Enamasti see ka nii läheb, põhjus on ka lihtne miks see juhtub, on see, et see hirm on nii võimas, et need inimesed ei kontrolli enda käitumist. See tunne põhjustab neile suurt rahutust nad tunnevad, et inimesed lahkuvad /eemalduvad neist. Tegelikult on nad ise aga väga tähelepanelikud, heasüdamlikud, iga sõna või tegevuse analüüsivad nad millimeetri täpsusega, et kinnitada, mida nad nii väga kardavad: “ta ei taha olla minuga, olen ükskõikne ja surun enda tunded alla või ta ei taha mind”.
Seega võib julgelt 99% väita, et kui sul on need lapsepõlvest ravimata haavad, siis tõmbad oma ellu just seda tüüpi mehi / naisi kes meis seda osa valgustavad ja pinnale toovad! See on peegeldus meist iseendast, mis tuleb tervendada, et meie suhted saaksid muutuda harmoonilisemaks ning me ei peaks alati teise käitumist võtma nii haavavana. Tuleb meeles pidada, et sarnane tõmbab siiski sarnast. Esmapilgul võivad kaks suhtes olevat indiviidi olla erinevad, kuid sisemuselt oleme siiski sarnasemad, kui arvata oskame. Seetõttu tulebki esmalt õppida armastama iseennast ning seejärel suudetakse seda teha ka oma partneriga.
Siin kohal ära torma kohe süüdistama oma vanemaid, ka nemad ei ole sellest osast teadlikud, ega ka neile ei ole seda poolt õpetatud, kuidas seda tervendada, kuidas oleks võinud käituda või mida teha! Nemad tegid omal ajal täpselt nii palju kui oskasid ja teadsid!
Pea meeles, et sa ei saa kontrollida ega kustutada oma minevikust seda osa mis sinuga juhtus, kui sa olid väike. Aga nüüd saad sa vastu võtta otsuse, kas soovid seda osa endas lahendada ja tervendada.
Lihtsalt nüüd on sinu kord tegutseda, võtta vastutus iseenda loodud tunde eest ja luua sellesse muutus!
See muster ei muutu paraku sinus enne, kui suudad olenemata soovist põgeneda, jääda paigale ja alustada probleemi lahendamisega. Esmalt tuleb probleemi tunnistada iseendale . Seejärel mõista, et ka (kaaslane) on põgeneja, kes on pidanud väikse lapsena samamoodi taluma hülgamist (ema-isa) poolt, mistõttu põgeneb ka tema, sest see ei soovi alateadlikult saada hüljatuks.
Ja, saab ka selliseid suhteid hoida ja samal ajal haavu ravida, kui inimesed üksteisega räägiksid südamest südamesse ning kui ei suudeta kahekesi sellega hakkama saada, siis alati on võimalus pöörduda suhteterapeutide juurde ja abi küsida kui soovitakse koos seda lahendada. Ja sama moodi kui sa ei suuda üksi sellega toime tulla pöördu nõustaja, terapeuti poole ja küsi abi!
Jah, tihtipeale on see meestele raskem, kui naistele selle tee valimine aga ütle kas elu lõpuni komplekside ja haavade käes vaevelda on lihtsam? Kas armastatud naisest/ mehest lahkuda on kergem?
No just! 😅
Loodan, et valgustasin sind armas lugeja veidike hülgamistunde/haava osas: mis see on , kust see tuleb ja kuidas sellest lahti saada!
Usu, juba see, et sa siin seda loed- on sammuke sinu tervendamisele lähemale! Nüüd oled sa teadlikum- juba selle tunde/haava osas! Liigu siit nüüd vaid edasi väikeste sammudega enda tervenemise poole!
Ka mina ise olen selle tunde /haavaga elanud ( 32 aastat elasin enne kui aru sain mis tunne mind takistab elamast ja miks ma põgenen, miks ma tõmban sarnaseid mehi ligi!).
Kannatasin pikalt selle all kuid nüüd ise olles teadlik, mõistes seda tunnet, mõista ja osata kuulata iseenda keha – kuidas ta käitus ja reageeris suhtes olles kui keegi mulle lähenes (kust ja miks tekkis see ebamugavus tunne minusse! Tunne põgeneda!).
Mõistsin seda tunnet alles siis kui otsustasin mitte põgeneda, kui see ebamugav tunne minusse tuli ja ma jäin sellesse tundesse! Ma olin sellest ebamugavuse tundest teadlik, kuid ma ei teadnud mis see on!
Kirjeldasin seda mitte põgenemise valikut ka siin suhte teemalises postituses, loe lähemalt SIIT.
See suhe minul küll ei jäänud kestma kuid tänu sellele suhtele jõudsin ma mõistmiseni oma tunde osas ja sain sellest lõpuks teadlikuks, kuid kaaslase valik oli valida põgenemine ja ma aktsepteerin tema valikut (kuna temas ei olnud veel seda taipamis hetke selles suunas, kuid usun, et ühel hetkel jõuab ka tema selle teadmiseni, et ravida oma haava kas üksi või kellegiga koos, seda teab ainult tema tulevik!)
Täna ma tean mis tunne see oli, see oli minu kaitsereaktsioon põgeneda, täna kontrollin mina oma tunnet mitte tema mind ning olen seda osa endas tervendamas!
Armastusega, Triinu! ❤️