Kõigepealt suur aitäh, et loed mu elu kõige esimest blogipostitust.
Hoian veidi asjad seda postitust kirjutades lihtsana ning oma lugusid/ lapsepõlvetraumasid/ teemasid lahti ei kirjuta, et sul armas lugeja oleks lihtsam jälgida. Rõhutan siin, et kõik lood mida kirjutan blogis on MINU kogemused, mõtted, tunded, emotsioonid, nägemused läbi minu silmade ja lood minust, mitte kellegi teise!
Ja kui jagan kellegi teise ütlemisi, mõtteid või miskit siis lisan alati Teie jaoks ka lingi, kust leiate rohkem infot.
Seega, lühidalt siis minust!
Olen 32-aastane, üksikema oma imelisele 13-aastasele tütrele!
Olen alati elu üritanud vaadata positiivselt ja “läbi roosade” prillide, olla see särav rõõmurull ja päike kuid kahjuks viis see mind NAISENI kes kaotas korralikult kontakti iseendaga ja kandis sadu erinevaid maske vastavalt olukorrale (usu teen neid aegajalt veel siianigi)!
Minust sai aastatega katkine, depressioonis, paksuke, kaassõltlane, ebakindel, häbelik, ennast mitte armastav, mitte väärtustav ja alahindav naine kes süüdistas siis kõiki teisi enda hädades! Lisaks oskasin ma seda väga hästi ka varjata teiste eest (ma isegi ei väida, et ei tee seda siiani mingite teemade ja olukordade puhul, kuid õpin veel alles isegi iseennast tundma!). Paljud lood mida Teile blogis kirjutan tulevad ka minu lähedastele ja pere jaoks üllatuseks, MIKS?- sest ma ei ole kunagi oma elust rääkinud, seda jaganud ning alati endasse kogunud! Ja no, olgem ausad ega seda ei ole ka kunagi minu peres küsitud kuidas sa ennast tunned, hakkama saad jne? Kuid aeg on olla mina ise ja rääkida oma rääkimata, välja ütlemata tunnetest, emotsioonidest, kogemustest!
Lühidalt ei ole mu elutee olnud küll kerge kuid suurte kogemuste, õpetustega ning elu on korralikult kaikaid kodaratesse loopinud kuna ma ei osanud ega teadnud kuidas ise võtta vastutust enda elu eest!
Kuid kunagi ei ole ma kaotanud lootust, et ühel ilusal päeval on elan ma imelist elu. Täna võin ma käsi südamel öelda, et mu elu on täpselt nii imeline kui imeliseks ma ta ise loonud olen!
Tänaseks on minust saanud ENESEKINDEL,VÄÄRTUSTAV, AUSTAV, JULGE, ENNAST ARMASTAV JA IMELINE NAINE kes soovib elu nautida, elada ja kogeda täiel rinnal! See on koht kuhu mind on viinud minu enda enesearmastuse ja avastamise teekond, et ma ei lepi enam vähemusega, julgen võtta vastutuse enda elu eest! See on minu elulugu: iga uuspäev on nagu raamatus uus puhasleht mille sisu saan ma ise kirjutada ja luua! Olen jõudnud teadmiseni, et mul on olnud erakordne elu, kogemused ja õppetunnid kuid alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordsed need olnud on ilma nendeta ei oleks ma endaga siin kus ma olen, ega kirjutaks Teile seda kõike ka siin blogis. Varem ma lihtsalt ei osanud oma elu sellise pilguga vaadata ega hinnata.
Tänu sellele olen leidnud endas ülesse tunded mida varasemalt otsisin pidevalt väljastpoolt ja teistelt inimestelt (,sest see oli minu uskumus, et neid tundeid annavad teised inimesed): õnnelikkuse- , uhkus-, tänulikkuse-, turva-, armastuse tunde ja põhjust kellegi nimel elu nautida, kogeda, pingutada ja õppida!
Otsustasin oma blogi teha just tänu enda kasvamisele, enesearmastuse ja avastamise teekonnale, et julgustada ka teisi valima iseennast ja mõistma, kõik muutused meie elus saavad alguse meist endist! Sorry, aga nii see kahjuks on – minul läks selle arusaamiseni väga kaua aega – enne oli vaja ikka kõvasti vastu punnida ja teistele näpuga näidata! Ega ei ole ju siis niisama tulnud ütlus
Me ei saa muuta teisi ega asju, vaid saame muuta ennast ja oma suhtumist! Õnnelik ja tasakaalus olemine iseendas on teadlik valik ning nõuab suurt julgust! Selleks, et aga selle kõigeni jõuda on meil vaja leida enda jaoks just need õiged tööriistad mis sind aitavad!
Tänu minu kasvamisele sündis ka minu bränd “Väikeste sammudega armastuseni”.
Väikeste sammudega armastuseni sõnumiga toon sinuni ühe idee (sammukese siis) sinu-minu päeva mis viib meid väikeste sammudega lähemale armastuseni, rõõmuni ja õnneni! Kõik saab alguse ju ikkagi meist endist!
Kõik ideed ja mõtted tulevad vastavalt sellele mis mind ennast kõnetavad, millest ma ise unistanud olen või mida ma ise teen / teeksin selleks, et olla õnnelik, armastatud ja jagan oma armastust. Lisaks soovin anda Teile väikse kogukonna kus saame üksteisega jagada sammukeste postituste alla kuidas meil nende sammudega läheb, et üksteist motiveerida ja inspireerida! Kogukonna kus me saame üksteisele toeks olla!
Blogis räägin sulle siis oma kogemustest tänu millele olen kasvand, õppinud iseennast paremini tundma, avastanud ja kuidas olen leidnud tee iseendast teadlikuma minani! Loodan, et minu lood, kogemused ja igapäeva toimetused on abiks ka just sulle iseendani tee leidmisel.
Siit leiad üsna huvitava loetelu mind kasvatama pannud teemadest, kogemustest/ õppetundidest (paljudest neist kirjutan jooksvalt eraldi postitused):
- KAASSÕLTUVUS
- ÜKSINDUSTUNNE
- TUNNE, et ma ei ole piisav
- Emotsionaalne ja füüsiline vägivald kodus
- Kui ma ei tee piisavalt siis mind hüljatakse, ei armastata
- Kui mind tõrjutakse siis ei ole ma piisavalt hea
- Kui mulle öeldakse halvasti siis olin selle ära teeninud
- Kui mulle öeldakse halbade sõnadega siis ma selline olen (paks, kole, rumal jne)
- Lapsepõlves kogetud seksuaalset ärakasutamine (20 aastat valetamist tõe osas iseenda ees, häbi- ja süütundega elamine).
- Koolikius klassikaaslaste poolt
- kohtlesin ka ise lõpuks nõrgemaid kiusamisega, et leevendada enda valu (kuniks sain ise aru, et see ei ole õige – Täna ma südamest vabandan nende inimeste eest, sest nemad ei olnud süüdi minu valus)
- PÄIKESEALLERGIA diagnoos
- REETMINE oma perekonnaliikme poolt (ema läks suhtesse minu endise poiss sõbraga, olin siis ise 15-16-17, korralikult raputas ei mäletagi täpset vanust)
- Emotsionaalne ja füüsiline vägivald, alkohoolikuga suhe (rasedus)
- MIGREENI diagnoos
- VANAISA surm (oli minu jaoks isafiguur)
- BITCHi + INGLI käitumisega Triinu aeg (kolimine, ülbe, kibestunud, lastele pühendunud jne aeg)
- EMA tervise halvenemine (minu sünnist saati diabeetik kuid tekkis neerupuudulikkus)
- EMA surm (võlakoorma pärimine)
- Võlakoorma suurendamine lähedase aitamiseks
- UUESTI varasemasse suhtesse alkohoolikust lapse isaga suhe (sellkorral oli emotsionaalne vägivald, kaugemale ei lubanud areneda teadlikult)
- KILPNÄÄRME ületalitluse diagnoos
- LÄBIPÕLEMINE sisemiselt, töökius, pekkis suhe
(ESIMENE algus iseenda tervendamisel, see oli aeg kus olin 4 kuud haiguslehel, vahetasin tööd, lõpetasin suhte ja hakkasin lugema, podcaste kuulama ja käima siis psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel- Tervenemine esimeste valude põhjal, et edasi liikuda) - TINDER, kohtumine uue inimesega ja suhe (alkoholi ja narkootikumi sõltlasega)
- lähedase kanepisõltuvus (+suhtedraamad ja lõppemine)
- ENDA UUESTI AUKU KAEVAMINE ( kõige hullem periood mu elus, uues suhtes, teistele elades kaevasin ennast korralikult vaimsesse auku ja selles augus olemisest teavad vähesed kuna eraldusin inimestest korralikult. Valetasin, ilustasin, hoidsin endasse ja kandsin neid maske korralikult. TEINE algus iseenda tervendamisel psühholoogi vastuvõtud, teraapiad, lugemised, seminarid jne)
- REUMATOIDARTRIIDi diagnoos
- MAOVÄHENDUSOPERATSIOONI tee ettevõtmine (üksinda- teadlikult tervendasin enda vaimset poolt, et see tee ettevõtta)
- KAASSÕLTUVUSE avastamine. (Tõi kaasa Ei ütlemise oskuse ja iseenda valmimise , millega seoses kaasnesid ka paljude inimeste lahkumine minu elust)
- KILPNÄÄRME tervise halvenemine
- MAOVÄHENDUSOPERATSIOON ja taastumine
- OOTAMATU tutvus erilise mehega (ideaalne mees figuur kellega nägin tulevikku), olla imelises kohas ja tunda ennast erilisena, imeline tunne! Tema ootamatu soov olla sõber! ( hetk kus kogu minu senine vaimne maailm taas kokku kukkus, kõik oli imeline, armastust täis, eriline, esimene mees kes pani mind eriliselt tundma ilma valuta, kannatusteta, suhe kus puudusid veel tülid, vaidlused, pisarad jne. Minu esimene tugevaim südamevalu, lühidalt öeldes olin nagu vulkaan mis hakkas siis purskama sõnadele ja tegudele! Terve elu oli keeratud pea peale, mõttemaailm, vaimne maailm absoluutselt kõik, pinnal oli taas need varasemad kogemused , suhted mu varasemast eluteest, hingevalu, südamevalu, kurbus, üksindus, hülgamise tunne, allasurutud traumad millega ei tahtnud tegeleda traumad, uued tunded, emotsioonid keesid jne…KOLMAS algus iseenda tervendamiseni , teraapiad, koolitused, väljakutsed, praktikad oma teadmiste kasutamiseks, lõplik vastutuse võtmine iseenda valu, õnne ja armastuse eest jne – tee kus hetkel käin ja olen endas õppinud nii nii palju, ja leidnud teadmise kes ma tahan olla , kuhu tahan elus jõuda ja mis on minu eesmärk siin elus!)
- ÜLEMÕTLEMINE (selle tunnistamine ja uurimine)
- RAHAga surnud ringis olemine ja rahaga mitte oskuslik ümber käitumise tunnistamine. Sissetulekute-väljaminekute analüüs ja kirja panemine. Võlakoorma mustri murdmine ( perekonna käitumismustri murdmine mille olen kaasa võtnud emalt)
- JOOGA (Mis see on , kuidas ta mind aidanud on?)
- VABASTAV HINGAMINE (Mis see on , kuidas ta mind aidanud on?)
- VÄLJAKUTSED minu elus (Võtan vastu väljakutsed uute asjade ees mida varasemalt ei ole julgenud teha hirmude tõttu ja olen leidnud endale vabandusi (toidud, joogid, seiklused, tegevused)
- kindlasti on neid teemasid veel mis hetkel pähe ei tulnud, kuid neid jagan siis jooksvalt
Märkamised oma käitumises:
- Hirm öelda EI, kuna siis ei taheta mind ja hüljatakse
- Hirm seada piire, seada esikohale enda vajadused ja soovid
- Hirm avalikult nutta ja näidata oma pisaraid, kuna arvasin, et siis olen nõrk
- Hirm olla see kes ma olen ja näidata tõelist mind
- Hirm öelda, mida ma tegelikult mõtlen, tunnen
- Hirm tunnistada tõde iseendale ja lõpetada valetamine iseendale
- Hirm tunnistada iseendale, et muutused saavad alguse meist endast
- Vabandasin pidevalt ja lasin enda väärtust alla, et teised oleksid õnnelikud. Lasin teistel enda eest öelda, mõelda ja vastutada.
- Pidev hirm käituda nagu mu enda ema ( mida ka mingitel teemadel siiski ka lõpuks tegin võtsin üle ta võlakoorma mustri, ostsin armastust meestelt, pingutasin koristamisega üle hoolitsemisega armastuse välja teenimiseks jne).
- Alateadlikult olin ma ise ennast sinna OHVRI rolli korralikult sisse sättinud ja arvasin, et seal on hea olla ja olen seda elu väärt kuid samas pidevalt küsides miks mina?, miks mina pean piinlema?, miks nad teevad mulle nii? jne.
- Alateadlikult valu ja kannatuste tee valimine ja selles olemine, sest see oli mugav ja tuttavas keskkonnas olemine.
- Võlakoorma tekitamine, selle surnud ringis olemine ja rahaga mitte oskuslik ümber käimine (kõik mis tuleb läheb koheselt välja mõtlemine)
- Pidev vajadus teisi päästa, aidata
- neid märkamisi on veel palju kuid jagan neid jooksvalt vastavalt blogi postitustest teemade alla
Tänaseks on minu mõttemaailm, enamus käitumismustrid muutunud, kontrollin paremini oma emotsioone, tundeid, mõtteid ja oskan ohjad tagasi enda kätte võtta mitte neil ennast lasta juhtida (eks on ka hetki kus veel lasen seda neil teha -kuid elu on õppimiseks)! Täna ma luban endal tunda enda tundeid, emotsiooni ega vabanda kellegi eest, et ma nii olen tundnud või tunnen! Plaan oli küll lühidalt aga no võta näpust……
Jagan siis edaspidi blogis kuidas ma siis seda kõike tegin, kuidas ma nende taipamisteni jõudsin jne. Järgmise lugemiseni….
Armastusega, Triinu
2