Proovi täna kuulata mida sulle räägitakse ilma vahele segamata! 🤍🙏❤️
Arutle kaasa, küsi kaaslase jutu sisu põhjal küsimusi, et arutleda ja näidata huvi kuuldud jutu vastu!
Ära hakka rääkima enda mõtteid, andma õpetus, hinnanguid ega räägi oma juttu vahele tee seda siis kui sult seda palutakse teha!
Lihtsalt proovi ja õpi kuulama! 🤍
Usu, tean see on veidike algul raske, kuid see on tehtav ning õpitav!
Märka iseennast ja ütle endale STOP, täna ma kuulan oma kaaslast!
Tee seda kohe kui hakkad vahele segama, õpetusi jagama, hinnanguid andma või rääkima oma juttu vahele tee seda siis kui sult seda palutakse teha!!
Me tihti üritame endast jagada midagi aga inimesed ei oska meid kuulata. Tänu sellele me lihtsalt jätame oma loo jagamata kuna teine pool kas hakkab õpetusi jagama, hinnanguid andma, süüdistama, oma asju vahele rääkima ja me loobume oma plaanist, kuna meisse tekib tunne:
* ah teda ei huvita,
* ma ei saa rääkida,
* ta ei kuula jne.
Ja mida enam me seda tunnet endasse saame seda vähem tekib meis tahtmist endast välja jagada oma kaaslasele ja teeme seda neile kes meid PÄRISELT kuulavad ehk siis kolmandale isikule! Miks, sest ta ei anna meile õpetusi, hinnanguid, süüdistusi jne.
Siin ka peegeldus sinule endale, kui sa juba ise nii tunned vaata endale otsa ja mõtle:
Kas mina ISE oskan kuulata teist poolt?
Reeglina ei oska me ka ise seda teha ja hakkame õpetusi jagama, hinnanguid andma, süüdistama, oma asju vahele rääkima kui keegi proovib meile jagada. JA siis imestame miks ta mulle ei räägi, miks ta minuga ei jaga, miks ta minuga ei aruta: ja siit ka põhjus miks minnakse mujale suhetes oma teemasid arutama kolmanda isiku poole, sest me ei oska kuulata. Sorry, aga nii on!
Kõik saab alguse meist kui ma ise ei oska – peegeldatakse seda hetke meile endale vastu! Märka seda peegeldust!
Seega kui sa soovid, et sind kuulatakse õpi ka ise kuulama!
Räägin seda kõike enda kogemuse põhjal , ka mina ei oska veel täielikult kuulata ja ütlen tihti endale STOP, ma kuulan mida kaaslane räägib! Ma ei sega vahele, täna oskan ma seda juba paremini märgata! Ja kui segan vahele vabandan ja ütlen, jätka palun.
Varasemalt hakkasin ka mina õpetama teisi kuidas teha, elada, olla jne.
(Täna ma seda enam teadlikult ei tee, igaühel on oma elu ja valikud. Mina ei ole ütleja kuidas keegi elama peab, seda saan teha ainult iseendale.)
Ma lihtsalt kuulan ja arutlen kaasa (küsin erinevaid küsimusi) tema mure, mõtte, idee, plaani osas. Näiteks, miks ta nii tunneb, mõtleb? Kas ta varem ka nii ennast tundnud? Kust see mõte, idee alguse sai? jne küsimusi on palju mida saame arutlemiseks küsida.
Kui kaaslane küsib minu nõu või soovitust siis ma alles jagan seda mitte enne.
Varasemalt hakkasin ka mina andma hinnanguid
(Täna ma ei tee seda, minu vastutus ega kohustus ei ole anda teistele hinnanguid nende valikute, käitumise osas. Vaid hinnanguid saan ma anda ainult iseendale.)
Varasemalt segasin ka mina oma juttudega vahele
(Täna ma veel avastan ennast seda tegemas aga märkan ja ütlen endale STOP kui inimene tuleb minuga jagama enda lugu, sest ta tuli sooviga jagada ja, et ma kuulaksin teda (et, keegigi kuulaks teda). Ja kui ma märkan, et ma vahele segan siis ma teadlikult katkestan ennast täna , vabandan ja palun jätkata! Kui kaaslane küsib minu lugu siis ma alles jagan.)
Kui sa soovid, et sind kuulatakse, õpi ka ise KUULAMA!
Kuidas päriselt kuulata kaaslast saad lisaks lugeda SIIT!
Armastusega Triinu ❤️
