Hei armas,
Mhh, kust siis nüüd alustada! Täis taipamisi, uusi kogemusi ja märkamisi päev!
Päeva alustasin ma valge särgiga ja meigitult! (Päeva lõpuks olin ma ilma meigita) 🤣
Hommik algas siis huvitvalt täna, esmalt ühe noormehe vestluse ja kõnega mida ei oleks kuskilt osanud oodata, lihtsalt kuulasin ära ja olin olemas! Edasi sealt siis rongisõit (eile ostetud ainuke vaba pilet esmaklassi, et saaks jälle kirjutada ja olla) ja mis mind siis ees ootas rongi vagunisse sisse astudes, terve vagun oli täis sõdureid ja mina vagunis ainuke naine! 🤣
Aga tänane taipamine koolipäeva lõpuks oligi siis see, et olin oma elust välja lükkamas meesenergiat, pidevalt rääkides, et ma ei taha ega soovi oma ellu mehi! JA sain siis oma vastuse siis, et lükka palju tahad tuuakse see ise minu ette ja nii ma siis istusin selles ebamugavuses 2 tundi, selles mees energias ja veel samal ajal telefoniotsas meesterahvaga kõnes! Taipamine, et lubada endal selles hetkes olla, mitte hinnata ja lihtsalt olla vaatajana selles hetkes! (Nüüd ütlen küll endale, et näe ellu jäid, ei juhtunud sinuga midagi ju!)
Koolipäevast siis, nagu tänagi ütles meie õpetaja Seeda Randroo-Chandini Sarita, et teeb meiega esmakordselt teisiti kui tavaliselt.
Ja me alustasime oma päeva kallistamisega, meid on grupis 18 osalejat (koos õpetajaga 18 naist ja 1 mees).
Mina kes ma küll olen kallistaja (aga paari sekundi kallistaja), kunagi ei ole olnud pikk kallistaja ja olen ennast ebamugavalt tundnud, pandi siis sellisesse seisu! Aga kuna hiljuti avastasin ka siis endas selle poole miks ma ebamugavalt tunnen lubasin endal olla ja kogeda seda kallistamise hommikut, imeline kogemus! Lubada ja märgata, kuidas keegi kallistab, kas kellegi käed on soojad, külmad jne….. ja see energia mis sellega saabus ja see tunne! Wau!
Peal kallistamise ringi ootaski meid ees juba esimene meditatsioon OSHO DÜNAAMILINE MEDITATSIOONi (seekord oli teisiti, teadsid juba mida oodata ja olid veidike ettevalmistanud ennast, et lubad kogeda jne, lihased olid eilsestki veel valusad aga täna olin teadlik, et need on mu enda mõtte tööd mis tahavad mind veenda mitte tegema) .
Meditatsioon kestis 1 tund ja koosnes viiest staadiumist nagu ikka!
Vaatasime siis taas tutvustava video ja hakkasime pihta, täna teadlikumalt, et luban ja annan endast kõik mis tuleb!
Nagu õpetaja ka ütles siis kõik korrad on erinevad ja Te kogete seda, ja tal oli õigus. Seekord oli täiesti teine, seekord läksin ma sinna ilma hirmuta ja vabamalt, teadlikult küll plaaniga, et karjun ka siis aga hoopis tuli minust välja kogu see kurbus ja ma lihtsalt nutsin endast välja valu mis seal alla kinni oli! Ütlen ausalt, ma ei ole nii meeleheitlikult nutnud (viimati lapsepõlves)! Okei karjusin ka! Ja see hüppamine täna oli küll veidi kergem kui eile , kuid mingi hetk ikka tundsid, et hakkab jõud vaibuma aga panid lõpuni. Saabus seisaku hetk- vot see oli kogemus täna tunda ja vaadata kui palju prügi üks inimene endasse korjata võib ja kui paganama raske see on!
Peale meditatsiooni oli meil siis lõuna paus ja tegin ühe jalutuse Tallinna tänavatel ja lihtsalt olin selles kerguses mis minus oli, imeline kogemus ja sõnadega kirjeldamatu! Peale lõunat oli siis taas meil teooria loengu osa kus õpetaja rääkis meditatsioonist ja erinevaid lugusid! Seda kõike on kohe nii huvitav kuulata ja samal ajal ka kogeda märkamisi ise endas, et olen mingitel hetkedel sama teinud ja oled õigel teel iseendas!
Peale seda oli meil siis ka selle nädala tagasiside ja kogemus lugude jagamine, klassi ees ja mikrofoni jagamine ( oeh, taas üks iseenda ületamine, mina kes kardab avalikku esinemist ja tegin seda sellise kergusega! Oehh pärast sai naerugi, et hakka või stand-upe tegema!)
Minu jagamine oligi see taipamine, et olen iseendaga õigel teel, eiti just teadlikkuse, usaldamise ja lubamise teel! Ja siis see meesenergia väljatõrjumise hetk oma elust ka see taipamine saabus minuni sellel hetkel! Kuna õpetaja rääkis, et meiega juhtuvad kirjeldamatud kogemused , sündmused ja asjad nii lihtsalt on, ning kui tulevad siis tulevad ole lihtsalt teadlik ja vaata!
Pole ammu ennast nii rahulikult tundnud, eriti seda kuuluvus tunnet- see terviklikkuse tunne mis meil klassiruumis tekkinud on see on lihtsalt super! Täiega tänulik, et selle tee ette võtsin ja selle imelise pere eest mis meie klassiga tekkis, sest tõesti see on nagu pere kes meil seal kõik on, imelised inimesed!
Veidike isegi hirmutab nüüd kuna uus kohtumine klassis meil on alles nii kaugel, mai teises pooles! 😁
Aga edasi siis minnes lõpetasime oma selle nädalavahetuse ja päeva taas meditatsiooniga ja lõpetuseks tegime OSHO KUNDALINI MEDITATSIOONi.
Meditatsioon kestis 1 tund ja koosneb neljast staadiumist. Teen ilmselt ka Teie jaoks need meditatsiooni postitused siia ära!
Tänane kogemus oli midagi üllatavat, alguses märkasin kuidas mu mõtted tahavad oma teemadega sisse rännata aga teadlikult oskasin neid seekord märgata ja vaigistada! See tund aega mis eile tundus meeletult pikk aeg oli täna kuidagi ajatu ja läks kuidagi niuhti ja juba ta läbi oligi! See kergus pärast seda meditatsiooni on kirjeldamatu tunne! Ja see naeratus, rõõm mu näos, silmis ja rahu mu sees. Mine või jooksma aga rongi sõit hetkel ees!
Just täna selline mõnus olemine, et panin kõik kohe värskelt kirja!
Ja sihuke tunne on sees nagu oleks jõhkra jalatrenni täna ära teinud- säärelihased on nii valusad!
Tunni lõpus mainis isegi õpetaja, et kas me Antsu teame (Ants Rootslast), et ka tema on tema juures käinud ja saadab tema juurde osalejaid aegajalt. Kuidagi viimasel ajal tekivad mu ellu inimesed kuidas keegi on siis Antsuga kokku puutunud, tundub, et ka minu kohtumine temaga ei ole enam kaugel! 😁
eelmine aasta lugesin ka ta raamatu läbi ja see aasta soetasin isikliku raamatu koos Antsu pühendusega, ning plaan seda taas lugema hakata! Ja ka meie klassis oli neid kes on lugenud!
Aga taas siis üks imeline päev meditatsiooni koolis!
Koolijuttu nüüd uuesti mais, aga kindlasti jagan vahepealseid kogemusi uute teadmiste osas. ❤️
Järgmise lugemiseni,
Armastusega, Triinu! ❤️